“Facebook läheb tasuliseks”
Paari päeva eest avalikustasid Facebooki omanikud, et miljardeid teeniv lehekülg läheb 1. Juunist tasuliseks.
Nakkuslikult
levinud interneti lehekülg, mis on tänapäevaks saanud miljardite
inimeste iga päeva osaks, läheb 1. Juunist aga tasuliseks. Nii teatasid
paar päeva tagasi Facebooki omanikud, kes tahavad teenida aga veelgi
utoopilisemaid summasid.
Põhjusteks
miks läheb Facebook tasuliseks toodi, et on soov areneda ja kasvada.
See aga toob kaasa suuri kulusid, palju töötunde ja hulk muudatusi.
Tõsteti esile ka kommentaarid varasemast ajast, kus paljud suured
arvutispetsialistid on väitnud, et Facebook ei ole turvaline ning kõige
ohtlikum koht kus oma andmeid jagada.
Algseks
hinnaks tahavad nad panna 10 dollarit kuus, see aga tekitas paljudes
inimestes aga meelehärmi. Tekkisid teravad vaidlused. Kas see mõjutab ka
nüüd Facebooki populaarsust seda keegi veel ei tea. Täpsemalt saab
teada 26. mail kui toimub järgmine pöördumine.
Rauno-------------------------------
"Naine süttis sünnitusel"
Eestis Tapal sünnitas 15 aastane neiu eile pärastlõunal lapse ja läks põlema.
Sündmus
leidis aset Tapa haiglas. Neiu, kes sünnitas, on 15 aastane. Pika
sünnituse kestel süttis naine, kuna hõõrdejõud oli liiga suur. Laps
õnnetuses viga ei saanud, aga naine viibib hetkel raskete põletus -
haavadega haiglas. Lisaks sellele on Tal rasked sünnitusjärgsed haavad.
Laps sündis väga õnnetusse perre kuna lapse isa pole teada ja ema on väga noor. Praegu hoiab imikut lapse vanaema.
Kui sina tahad seda peret aidata, helista annetus telefonile 58549120. Kõne hind on 10 eurot.
Marete Saluste
---------------------------
Reportaaž
REPORTAAŽ JA PILT : Huvitav katse tindiga eri temperatuurides
Foto: Kuvatõmmis
Täna,
17. aprillil teeme huvitava katse pastakatindi ja erinevate
veetemperatuuridega. Täpsemalt uurime, kuidas seguneb sinine tint soojas
vees ja mida ta teeb külmas vees.
Niisiis
alustame oma katsega. Asetame kaks siledat ja täiesti läbipaistvat
klaasi lauale, millest üks on täidetud külma ja teine sooja veega. Kui
lisame külma vette kolm tilka tinti, siis see tint langeb rahulikult
klaasi põhja, kui aga lisada tint sooja vette, siis tint lahustub kahe
sekundi järel täiesti läbipaistvaks, nii et inimesed ei pruugi oma
silmaga märgatagi, et sinna klaasi on lisatud peale vee, veel sinist
vedelikku. Hiljem lusikaga segades mõlemat klaasitäit vett, muutub
vasakul olev külma veega klaasis olev vedelik ühtlaseks siniseks ja
paremal olev sooja veega klaas ei muutu, viimane jääb läbipaistvaks. Kui
lisada sooja vette äädikat, muutub läbipaistev vedelik koheselt sama
värvi siniseks nagu see on kõrvalolevas klaasanumas.
Imelist
katset tulid vaatama paljud lihtinimesed ja ka haritlased, sealhulgas
meie Eesti president Toomas- Hendrik Ilves isiklikult. Riigiisa kutsus
eelnevalt sotsiaalmeediakanalis Twitter rahvast üles katset jälgima.
Samaaegselt oli võimalik toimuvat kommenteerida kasutades hashtagi
#tintmuudabsuelu.
Katse õnnestus suurepäraselt, levis üle maailma ja selle läbiviijad pälvisid Nobeli preemia
Järgmise nädala laupäeval on võimalik oma silmaga katset vaadata Pisa tornis, kell 15.00 kohaliku aja järgi.
Reportaaži edastas reporter Karin Saviots uudisteportaalist superkuumaduudised24.ee
----------------------------------------------Reportaaži edastas reporter Karin Saviots uudisteportaalist superkuumaduudised24.ee
Meie kätte on sattunud eksklusiivsed materjalid populaarteaduslikust keemiakatsest. Jagame neid kohe ka teiega!
Katse pealkirjaks on “Diffusion
and Temperature: Water & Pen ink & Vinegar”, mis tõlgituna
tähendab “Difusioon ja temperatuur: Vesi & Tint & Äädikas”. Kohe
video alguses näeb väikest eelvaadet, mis hakkab juhtuma ja seejärel
paistab meile, kes on antud klipi üles laadinud. Järgnevalt asetatakse
tasapinnale kaks klaasist anumat, millesse valatakse ühesse kuum ja
teisesse külm vesi. Kohe peale seda saab aimu, mida vette lisatakse,
sest keemik näitab oma peos katsevahendit ning selgub, et selleks on
tint. Viimast tilgutatakse kolme tilga jagu külma vette ning see seguneb
seal aeglaselt, nii et tekkivad lummavad sinised kujundid, hetk peale
seda lisatakse tinti kuuma vette ja oh imet, see seguneb seal väga hästi
ning ei jäta endast mingit sinist märkigi.
Asutakse
suure supilusikaga segama külma veega täidetud anumat. Kaunid
tindikujundid lagunevad koost ja moodustub ühtlane tumesinine vedelik.
Hetk hiljem liigutatakse ka kõrval anumas olevat vedelikku ja see jääb
täiesti läbipaistvaks! Peale seda valatakse viimasesse klaasi äädikat ja
see muutub nagu imeväel samat tooni, mis külma veega valmistatud
vedelik. Mõlemat vedelikku segatakse veel, kuid sellest toonid ei muutu.
Lisatud keemik Simon Oja kommentaarid:
Kuna
järk-järgult meie maa gravitatsioon nõrgeneb ja päike varsti kustub,
siis on see geniaalne avastus, mis päästab meid eelnevaist tegureist.
Kahjuks pean kurbusega tõdema, et katset pole võimalik viia läbi igas
geograafilises punktis. Inimeste silmad on paraku väga erineva ehitusega
ning antud värvitooni tajumine on raskendatud. Kindlasti tuleks see
meetod kasutusele võtta nii koolides kui ka lasteaedades, et õpetada
lastele, kuidas ennetada maailmalõppu.
Anu Vainu
superkuumaduudised24,ee
---------------------------------------
Minu arvamus uuest ja laineidlöövast filmist “Kiired ja vihased 7”
Teadupärast
on “Kiired ja vihased 7” kinodes üha rohkem ja rohkem laineidlööv film
ja meedias on sellest palju juttu, kui väga hästi välja kukkunud
linateosest, kuid mina nii ei arva. Huvitav küll, miks?
Esiteks
“Kiirete ja vihaste” algupärane mõte oli vaatajateni läbi filmi tuua:
võidusõittu, üksteisega võistlemist autode läbi ja inimeste omavahelisi
suhteid suures ringkonnas.
Esimest
viite filmi sai mõnuga vaadata ja seal olevaid sündmusi oli võimalik ka
igapäevaelus järgi teha. Nüüd aga on see linateos tänu suure
arvutitehnoloogia arenemisele liiga ulmeliseks läinud ja seal olevat
filmitegevust ei suudaks isegi kõige imelikumas unenäos näha. Lendavad
autod, pommitavad troonid ja autoga pilvelõhkujas sõitmine on ilmselgelt
liig. Teosest ei puudu ka veel pidev püssidega paukutamine.
Arvatakse,
et arvutitehnoloogia kiire areng soodustab paremate ja huvitavamate
filmide tegemist ja tihtipeale see nii ongi, kuid minu arust on selle
linateose probleemiks just see areng.
Järgmist
filmi filmitakse New Yorgis ja vaevalt sealt midagi reaalset tuleb.
Hetkel oleks viimane aeg tagasi pöörduda oma juurte juurde, vastasel
korral kaotavad nad palju vaatajaid ja fänne.
Aaro Õismets
-------------------------------------------------
Passiivne joomine
Praegu väga aktiivne teema reklaamide näol on passiivne joomine. See
kirjeldab alkoholi tarbimist läbi lapse silmade. Ei ole ise küll
sellises olukorras olnud, kus tekiks hirm nähtava olukorra ees, aga kui
sellest nii palju rääkima on hakatud, siis järelikult on asi hullem kui
arvatakse ja välja paistab.
On olnud kuulda isegi arvamusi, et alkohol keelata kohas, kus vähegi
lapsed või noorukid liiguvad. See tähendab, et ka kodudes, aga selle
kontrollimine oleks ju ilmselgelt võimatu. Toidupoed? Suvised
väliüritused?- selle kõige piiramine oleks teostamatu.
Lisaks maakonna lehest märgatud uudislugu, et Haapsalus vahetus kunstipood alkoholipoe vastu. Järelikult tuntakse rohkem huvi joomise, kui uute teadmiste, hariduse ja kunsti vastu.
Lisaks maakonna lehest märgatud uudislugu, et Haapsalus vahetus kunstipood alkoholipoe vastu. Järelikult tuntakse rohkem huvi joomise, kui uute teadmiste, hariduse ja kunsti vastu.
Eks vanavanematelt ole kuuldud, et ka varasemal ajal on joodud. Kuidas siis pered toime tulid, et lapsed selle all ei kannataks?
Mida saaks muuta, et olukord, kus lapsed ja noorukid ei peaks kannatama sellepärast, et täiskasvanud, sealhulgas ka lapsevanemad, ei tekitaks lastes hirmu. Hetkel nii noor olles mina sellele vastata ei oska, aga asjakohane ja vajalik on see teema arutluseks kindlasti. Ka minu arvamus on, et see teema tuleks võtta luubi alla ja tolle probleemiga tuleks tegelema hakata. Siin kohas oleks hea asi kokku võtta ühe Eesti vanasõnaga: “Ära harjuta siga kamri ega last kõrtsis käima.”
Mida saaks muuta, et olukord, kus lapsed ja noorukid ei peaks kannatama sellepärast, et täiskasvanud, sealhulgas ka lapsevanemad, ei tekitaks lastes hirmu. Hetkel nii noor olles mina sellele vastata ei oska, aga asjakohane ja vajalik on see teema arutluseks kindlasti. Ka minu arvamus on, et see teema tuleks võtta luubi alla ja tolle probleemiga tuleks tegelema hakata. Siin kohas oleks hea asi kokku võtta ühe Eesti vanasõnaga: “Ära harjuta siga kamri ega last kõrtsis käima.”
Õnnela
-------------------------------------------
Reklaam "Abimees Illimar"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.